Tähistasime 30. jaanuaril eesti kirjanduse päeva ning mõtlesin jagada mullusuviseid muljeid paigast, kus kohtuvad kirjandus, ajalugu, talukultuur ning meie rahvusliku ärkamise aeg – C. R. Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal, ajaloolises Linnutaja talus.

Carl Robert Jakobson ei olnud küll klassikalises mõttes ilukirjanik, kuid tema roll eesti vaimse ja haridusliku ärkamise juures oli määrava tähtsusega. Õpetaja, kooliraamatute autor, ajakirjanik, kõnemees ja luuletaja, kelle unistuseks oli haritud ja eneseteadlik eesti rahvas.

Ka Kurgja-Linnutaja talu rajati Jakobsoni plaanide ja ideaalide kohaselt – see pidi olema eeskujulik kaasaegse talupidamise näidis. Jakobsoni unistust näidistalust hoitakse siin elus. Tegeletakse põllutöö ja loomapidamisega ning külastaja näeb lisaks ekspositsioonidele loomi, peenraid ja põllulappe, imekaunilt restaureeritud taluhooneid, veskit ja rehetuba. 

Uhke taluhäärberi sisekujunduses köitsid minu tähelepanu aga tapeedid, mis maja sisustuselemendid ja põneva mööbliekspositsiooni kauniks tervikuks seovad. Muuseumis on tapeetide teemal tehtud väga põhjalikku uurimistööd, erinevatest ajastutest pärit tapeedileidude fragmendid on kogutud kenasse kausta ning mitmes ruumis on seinas digitrükis taasloodud ajaloolised tapeedimustrid. 

Eredaim mälestus jääb sondaažiaknast, kus klaasi taga avaneb vaade maja esimesele otse palkidele liimitud viimistluskihile, imekaunile sinisele kirsiõitega tapeedile, makulatuuriks Jakobsoni enda rajatud ajaleht “Sakala” lehed! Tapeeti täiendab elegantne kontrasttoonides bordüür – detail, mille näidist säilitatakse tapeedialbumis. 

Meie salongi pöörduvad inimesed sageli küsimusega, millised nägid välja Eesti kodud enne sõda. Linnutaja talu pakub ajaloolist inspiratsiooni - haruldast sissevaadet kodanliku talu interjööri, ajastu mustri- ja värvimaailma. 

Kui ka Sinu suvised rännuteed viivad Pärnumaale, siis Kurgja muuseum jutustab arhitektuuri, talukultuuri ja kõigi nende kaunite detailide kaudu Eesti kodu lugu läbi aja.